Kus teha loodusfotosid?

Kauneid loodusfotosid vaadates ei mõista me pahatihti kui suur töö ja vaev võib antud pildi taga olla. Kuidas üldse teha häid pilte? Milline on hea pilt? Kas on vaja suurt kogemust või võib ka algaja fotograafia huviline teha võrratuid pilte?

Loodusfotode tegemiseks ei pea minema kuskile kaugele. Eriti Eestis. Kuna meid ümbritsev loodus on niivõrd roheline ja elav , siis tulevad head looduspildid kerge vaevaga. Eriti arvestades asjaolu, et meid on õnnistatud nelja aastaajaga. Ning erinevatel aastaaegadel on võimalik ühest ja samast kohast saada suisa neli erinevat hingematvalt kaunist loodusfoto.

Selleks, et teha häid loodusfotosid on vaja märgata ning tunda loodust enda ümber. Paljud metsloomad on pigem öise eluviisiga ning kui on soov neid pildile saada peab pahatihti selle asjaoluga arvestama. Kuid varajase ärkamise vaev on kindlasti seda väärt. Hommikune õrn udu võib muuta iga pildi täiuslikumaks.

Ühed parimad fotod tulevad kindlasti metsas tehes. Puutumata loodus ning metsaelanikud – nii linnud kui loomad, annavad loodusfotole palju juurde. Just see autentsus loomade elus metsas on see, mis paneb pildi hiljem kõnetama. Sellised metsas tehtud fotod ei tule muidugi kerge vaevaga. Tihtipeale peab mitu tundi ootama ja luurama, et metsaelanikud endast märku annaks. Ning olgem ausad, elavat ja liikuvat ei ole just kõige kergem pildile saada. Eriti kui pildistamine toimub looduses ning loomadega ja lindudega. Nemad ju meie keelt ei räägi, ega oska ning pea vajalikuks poseerida. Seetõttu on tihti imelise loodusfoto taga peidus mitmeid tunde kui mitte päevi tehtud rasket tööd.

kuidas ja kus teha loodusfotosid
Samas oleks vale väita, et loomad ei naudi endi pildistamist. Oleme ju kõik näinud kauneid fotosid, kus metsaelanikud tulevad suure huviga vaatama mis imelik asjandus see neid nii hoolega jälgib. Tänu sellele on paljud fotograafiahuvilised saanud endale lummavaid pilte metsaelanikest väga lähedalt või suisa nendega koos.

Eks kaunid fotod tulevad ka lihtsalt loodust pildistades tema enda elemendis. Näiteks tärkav loodus, värskelt maast tulnud seenekübarad keset krõbisevat sammalt, esimesed lehed puudel, tärkavad kevadlilled või lumesulas kivirähnud.

Samuti üks ideaalsemaid kohti kus teha kauneid loodusfotosid on mere või ookeani ääres. Kujuta ette armastavat noorpaari käsikäes jalutamas sooja, valge liiva peal. Päike taamal loojumas ning tekitamas varje rannaliivale. Kas poleks mitte ideaalne foto?

Samuti näiteks foto armsast luigeperest, kes merepinnal õrnalt hulbivad. Milline imeline värvidemäng. Niisamuti näiteks delfiinid hüplemas merepinnale, saatjaks soe mereõhk ning varakevadised päikesekiired. Või noor linnuema oma värskete võsukestega pingsalt ümbrust jälgimas turvaliselt oma pesast.

Kaunid loodusfotod tulevad kindlasti ka mägedes, pankades või jugasid pildistades. Kellele siis ei meeldiks vaadata voolavat vett. Ja milline kunst on seda pildile saada nii paljudes erinevates vormides – voolavas, seisvas või jäätuvas.

Lühidalt võib öelda, et lihtsuses peitubki võlu. Olgu see siis roheline puuoks õrnalt tuules kiikumas , värvilised lilled rohelisel aasal, punane päikeseloojang merel või sootuks lumine kuusepuu lagendikul. Tuleb lihtsalt osata vaadata ning näha looduse ilu selle kõige loomulikumas vormis.

Pildi tõeline võlu tulebki siis välja kui see ei ole sunnitud. Vaid oma kõige naturaalsemas looduslikus olekus. Ning siinkohal tuleb jällegi tõdeda, et kõige paremad asjad meie elus tulevad kannatlikult oodates või avatud meelega asjade nägemises. Ja nii sünnivad ka kõige erilisemad loodusfotod, olgu siis asukohaks mets, meri, naabri õu või sootuks troopiline saar.

Välistegevused mis põletavad kaloreid

Kas oled väsinud ja tüdinenud siseruumides trenni tegemisest? Soojade ilmade tulekuga avaneb õnneks suurepärane võimalus tegeleda välispordiga. Väljas olles leidub mitmeid tegevusi, mis ei ole ainult lõbusad, vaid põletavad ka kaloreid. Tänapäeval on paljudes parkides olemas treenimisvõimalused,  ei pea enam umbses jõusaalis tundide viisi rühkima.

Samuti on uuringud näidanud, et jooksmine ja kõndimine on võrdselt efektiivsed treeningud. Kui jooksmine pole just meelistegevus, siis päevas 10 000 sammu tegemine hoiab ka hea ja tugeva tervise juures. Kusjuures uuringus on näidanud, et jalutamine põletab 255 kcal/tunnis. Pole ju üldse mitte paha.

Üldjuhul populaarsem on ilmselt siiski jooksmine. Paljud inimesed lausa naudivad jooksmist ning nende eesmärk ei olegi otseselt kalorite põletamine. Peab siiski ära märkima, et jooksmine põletab kuni 755 kcal/tunnis. Kalorite põletus muidugi sõltub suuresti jooksmise kiirusest.

Vaatame siiski lähemalt mõnda tegevust, mida saab värsket õhku tehes nautida.

kui palju kaloreid põletab jalgarattasõit

Esimene on muidugi kõigile tuttav – jalgrattasõit. See põletab tõhusalt kaloreid, lisab jalgadele toonust ja tugevdab kopse. Lisaks kalorite põletamisele on see suurepärane võimalus erinevate vaatamisväärsuste vaatamiseks ning ka lihtsalt suvise ilma nautimiseks. See on ka mõnus tegevus mida saab teha nii üksi, kahekesi kui kambakesi. Kas pole mitte tore mõte haarata kiiver, kõrvaklapid ning nautida mõnusat jalgrattasõitu suvetuule embuses. Boonusena kõik need kulutatud kalorid.

Järgmiseks samuti kõigile tuttav ning armastatud tegevus – ujumine. Samuti mõnus ja kaloreid kulutav tegevus mis isegi ei ole tavainimese mõistes otseselt sport. Saad pere või sõprade seltsis rõõmsalt aega veeta, mere ääres peesitades ja jutustades ning aegajalt end merevees värskendada. Ujumine tõstab nii toonust, põletab kaloreid kui ka on abiks näiteks seljavalu probleemidega inimesele.

Võtame ette ka erinevad pallimängud. Nagu korvpall, võrkpall, jalgpall. Lisaks sellele, et need on toredad ühised vabaaja veetmise võimalused on need ka suureks abiks keha toonuses hoidmisel ning tugeva tervise aluseks. Erinevad pallidmängud võivad ühes tunnid kulutada võrdlemisi sama palju kaloreid kui näiteks jooksmine.

Paljude linna inimeste seas on populaarne ka rulluisutamine. Lisaks efektiivsele kaloripõletamisele saab uisutades ka nautida ümbritsevat loodust ning sõita erinevatel marsruutidel. Rulluisutamine on eelkõige hea jalalihastele, koordinatsioonile, südamele, hingamisele ning loomulikult heaks alustalaks tasakaalu hoidmisele.

Loomulikult võib loodusesse kaasa võtta ka joogamati või hüppenööri ning teha täpselt neid samu tegevusi mida spordisaalis tehakse hoopis õues. Tundub ju kordades parem leida oma spirituaalset rahu õues looduse keskel leides. Kuid mitte ainult.

Paljud inimesed arvavad, et jooga ei ole otseselt trenn. Ometi on joogaliike erinevaid.

Võtame näiteks Hatha jooga – kerge trenn, mis keskendub kehaasendite hoidmisel. See tähendab, et lihased peavad pingutama mis omakorda tähendab seda, et kuluvad ka kalorid. On olemas ka power-jooga, mis kulutab rohkem kaloreid kui hatha. Seda seetõttu, et see joogaliik on keskendunud rohkem liikumisele. Kulutades tunnis ligi 100 kcal rohkem.

Ning kui joogast veel samm edasi minna, siis aeroobika on samamoodi korralik kaloreid põletav trenn mida saab väga hõlpsasti välitingimustes teha.

Erinevad vee peal tegevused on samuti korralikud kaloripõletajad. Näiteks kayakisõit, surfamine või aerutamine. Need tegevused vajavad vastupidavust ning sellised treeningud on head südame- ja seljalihastele.

Siinkohal tulebki meelde tuletada, et trenn ei pea olema ainult siseruumides higistamine vaid väga hõlpsalt saab leida meelepäraseid tegevusi ka väljas olles. Olgu see siis kalorite põletamise eesmärgil või lihtsalt tugeva tervise nimel.

Mis on kultuuripärand?

Kultuuripärand on inimese loodud või inimese ja looduse koosmõjus tekkinud entiteedid. Entiteet on reaalne või mõtteline, konkreetne või abstraktne sündmus, seisund, omand, olemasolu vms.

Mõiste kultuuripärand on seotud väärtustega nagu idenditeet, kokkukuuluvus, juured ja grupitunne.

Kultuuripärand võib olla aineline – näiteks ehitis, kultuurimaastik, monument, kunstiteos või muu artefekt.

Kultuuripärand võib olla ka vaimne. Näiteks keel, elulaad, müüt, uskumus, ritual, väärtused, teadmine, tava või oskus.

Ilmselt kõige lihtsam oleks kultuuripärandit kokku võtta järgnevalt. Kultuuripärand on see, mida üks grupp peab ühiseks ajalooliselt päritud kultuurilooliseks baasiks. Millegi oma kultuuripärandiks pidamine tähendab seega selle väärtustamist.

Kultuuripärandi mõiste on aastate jooksul avardunud. 2003. Aastal võeti kasutusele vaimse kultuuripärandi kategooria. Siia kuuluvad elus hoitavad traditsioonid nagu Karneval või töölislaulude laulmine. UNESCO on hakanud viimasel ajal väärtustama ka nooremaid kultuurivorme nagu poetry slam.

Kellele siis kuulub kultuuripärand? Kultuuripärandi all mõeldakse sageli universaalselt kultuuriväärtust, mis kuulub kogu inimkonnale. Kuid näiteks esemete ja hoonete puhul on enamasti nii, et sellel on kindel omanik.

mis on kultuuripärand

Tekib siiski küsimus, et mis eemärki kultuuripärand täidab? UNESCO kultuuripärandi tiitel annab riikidel ja linnadel oma kultuuriväärtusi paremini reklaamida. Mistõttu tekitavad and turistides suuremat huvi. Koolid saavad kultuuripärandit kasutada õpilastes huvi tekitamiseks õppimisel. Teiselt küljelt võib kultuuripärandite reklaamimine kujutada endast ka probleemi. Mõned kohad on nii populaarsed, et massiturism seas nende mälestised ohtu. Nagu juhtus Prantsusmaal, Lauscaux`s. Kuna külastajate tulv ähvardas varapaleoliitikumiaegsed freskod hävitada, tuli koopamaalingutest valmistada koopiad.

Samamoodi äärmiselt populaarsed külastuskohad nagu Veneetsia kannatavad suure külastajatearvu all. Kui sinna lisada veel kultuuripärandite nimistu siis suurendab see külastajate arvu veel rohkem. Lisaks turistide huvile on oluline ka kultuuriajalooline mõõde. Kultuuripärand aitab ühiskonnal teadvustada milline on tema rahvas, ajalugu ning kui mitmekesine on ta kultuur. Siinkohal mängib olulist rolli ka vaimne kultuuripärand. Seda kogetakse igapäevaelus. Näiteks lastele muinasjuttu rääkides, toitu valmistades või rahvuslikku üritusi korraldades.

Milline on Eesti kultuuripärand? Haanja kõrgustikul on aastasadade jooksul looduse ja inimtegevuse koosmõjus välja kujunenud unikaalne pärandmaastik. Kõrgustikul on võrreldes muu Eestiga silmapaistvalt rikkalikumad lumeolud. Lisaks on maastikust tingitud eripära tõttu Haanja kippelmaastikel kujunenud omapärane elulaad. Ka vaimse pärandi poolest on Haanjamaa ainulaadne ja selgesti eristuv piirkond. Seda seetõttu, et piirkond oli mägede tõttu raskesti ligipääsetav ning majapidamised asusid üksteisest kaugel küngaste ja orgude vahel. Seetõttu on säilinud siinne kultuur ja keeleline pärand.

Vaimse kultuuripärandi alla kuuluvad kogukonna teadmised, oskused, kombed ja tavad, mida antakse põlvest põlve edasi ja mis on kogukonnale omased ning tähtsad. Vaimse pärandi säilimine sõltub eelkõige kohalikest inimestest, kes on kasvanud vajalike oskuste ja teadmistega. Vaimne kultuuripärand võib olla midagi erilist ja ainulaadset nagu seto leelo või sootuks midagi tavalisemat nagu rukkileiva söömine või saunas käimine.

Eestis on vaimse kultuuripärandi nimistu aastast 2010. See on veebipõhine andmebaas, kuhu Eesti kogukonnad saavad lisada ning seal tutvustada oma vaimset kultuuripärandit.
Kultuurpärand on osa maailmapärandist. Eestis on UNESCO maailmapärandisse kantud kaks objekti: Tallinna vanalinn ja Struve meridiaankaar (See on 10 riigi ühispärand).

Lühidalt võib kokku võtta nii, et kultuuriline pärand on ese, asi või eluolu mille rahvas on selle üle uhke ning soovib teatud tavasid elus hoida või teatud ehitist, monumenti mälestada ning väärtustada. Ja vaimse kultuuripärandi puhul seda põlvest põlve jätkata.