info@ouesope.ee (+372) 556 34030

Seos gümnaasiumi õppekavaga

Projekt „Pärandivaderid“ toetab riikliku õppekava gümnaasiumi astmes Eesti ajaloo teemade käsitlemist. Õpilases tööoskuste arendamine ja elus vajalike oskuste õpetamine läbi praktiliste harjutuste aitab teooriat sidustada praktikaga.

Gümnaasiumi sihiseade ja pärandivaderid
  • Projekt aitab valmistada ette noore toimimist mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena oma kultuuri kandja ja edendajana.
  • Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilane leiaks endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda enda edasine haridustee. Projekt aitab luua tingimused, et õpilane omandaks teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata õpiteed ajaloo, muinsuskaitse või restaureerimise/konserveerimise erialal kõrgkoolis või kutseõppeasutuses.
  • Nende ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks keskendutakse koostööoskuste arendamisele ning kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastutuse väljakujunemisele.
  • Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kooli, ajalooeksperdi, talgutel osalevate lastevanemate ja teiste vabatahtlike ühistoime tulemusena.
  • Projekt seisab eesti rahvuse ja kultuuri säilimise eest.
Pädevused ja pärandivaderid

Õpilases kujundatavad üldpädevused on:

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, oma kultuuripärandiga; väärtustada kultuurilist mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; kujundada muinsuskaitselist hoiakut; olla salliv ja koostööaldis ning panustada korrastustalgutel ühiste eesmärkide saavutamisse;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – võimalus toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides (talgutel, lisaülesannete täitmisel, teabetöö tegemisel);

3) ettevõtlikkuspädevus – korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest.

 

Läbivad teemad ja pärandivaderid

Väärtused ja kõlblus. Ajalooteadmiste ja isikliku panuse alusel kujunevad kultuuripärandi säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud. Tähtis on noore enda osalemine ja osavõtlikkus praktilises tegevuses. Õpilane järgib muinsuskaitse põhimõtteid ega jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

Kultuuriline identiteet. Toetatakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo vältel. Väärtustatakse oma kultuuripärandit ja eripärasid ning rahvuskultuuri jätkusuutlikku arengut. Õppesisus ja -tegevustes tutvutakse kohaliku ja Eesti kultuuripärandiga, teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus, pärandkultuuri arenemist tänapäevases globaliseeruvas maailmas.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Korrastustalgute kaudu toetatakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähendust, on ühiskonda lõimitud, toetub oma tegevuses riigi kultuuritraditsioonidele ja arengusuundadele ning on kaasatud kohalikku kogukonda käsitlevate otsuste tegemisse. Kodanikuõiguste ja -kohustuste tunnetamine seostub muinsuskaitseküsimustega. Õpitakse väärtustama koostööoskust, toetama algatusvõimet ning hindama vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist.

Keskkond ja jätkusuutlik areng. Õpilast suunatakse võtma vastutust jätkusuutliku arengu eest ja omandama jätkusuutlikku arengut toetavad väärtushinnangud ning käitumisnormid.

Tervis ja ohutus. Praktilise tegevuse kaudu tutvutakse tööohutusega eri tööde puhul ning õpitakse arvestama ohutusnõudeid.

Elukestev õpe ja karjääri plaanimine. Talgutegevuse kaudu arendatakse õpilase suhtlus- ja koostööoskusi, mida on vaja tulevases tööelus. Õpilasele tutvustatakse sotsiaalvaldkonnaga seotud erialaeksperti, mille kaudu kasvab noore teadlikkus ajaloo, arheoloogia ning muinsuskaitsega seotud karjäärivõimalustest. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt tutvuda kultuuripärandi säilitamisküsimustega.

Teabekeskkond. Õpilane saab pärandipaiga kohta teavet ja kasutab lisaülesannete puhul erinevaid teabeallikaid. Toetatakse õpilase kujunemist infoteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda ning suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida olenevalt oma eesmärkidest ning ühiskonnas omaks võetud kommunikatsioonieetikast.

 

Sotsiaalainete ainekavad

Ajalugu. Projektis osalemine toetab järgnevate õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist: õpilane tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma kogukonna ja Eesti ühiskonna liikmena, eurooplasena ning maailmakodanikuna; tunneb ajalugu ajastule omaste sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu; väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana.

Pärandipaigas kohapeal tegutsemine ja kohtumine ajalooeksperdiga aitavad kaasa ajaloo mõistmisele, selle kogemuse ühendamisel koolis õpituga kujuneb õpilasel järk-järgult arusaam ajaloost. Korrastustalgute kaudu on võimalik otseselt kaasa aidata õppija eneseteadvustamisele kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana.

Projekt toetab gümnaasiumi astmes Eesti ajaloo teemade käsitlemist, tulenevalt valitud pärandipaiga ajaloolisest taustast on õppetegevus seotud ühe või mitmega alljärgnevatest kursustest:

II kursus „Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“;

III kursus „Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni)“;

IV kursus „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel“;

V kursus „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel“;

VI kursus „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm“.

Pärandivaderite projekt aitab kaasa alljärgnevate õpitulemuste saavutamisele:

  • gümnaasiumi lõpetaja mõistab kultuuri järjepidevust, väärtustab kultuurilist mitmekesisust;
  • teadvustab kultuuri rolli enesemääratlemises ning oma rolli kultuuri kandjana ja kultuuripärandi säilitajana.

 

Ühiskonnaõpetus. Õppeaine üks eesmärk on luua eeldused kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning aktiivse kodaniku kujunemiseks. Projektis osalemine toetab järgnevate õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist: õpilane määratleb ennast paikkonna järgi ja seob ennast kodukohaga; teadvustab oma kohustusi ning vastutust kodanikuna; toetab oma käitumisega ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut ning kavandab teadlikult oma tulevikku. Kaasates gümnaasiumiõpilast korrastustalgute korraldamise protsessi omandab ta riiki ja demokraatlikku riigivalitsemist käsitlevas teemavaldkonnas kodanikualgatuste ja aktsioonide õiguspärase korraldamise oskused (kooskõlastamine Muinsuskaitseametiga, maa omaniku teavitamine jne).

Projekt aitab kaasa alljärgneva õpitulemuse saavutamisele:

  • gümnaasiumi lõpetaja määratleb end ühiskonnas oma võimalusi arvestades; osaleb aktiivselt ja vastutustundlikult ühiskonnaelus, sh kodanikualgatusprojektides.

 

Lõimimine

Lõimimine loodusainetega: õppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga, teha teadlikke valikuid, toimida kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena. Lisaülesannete kaudu võimalus õppida mõistma looduskeskkonna ja geograafilise asendi mõju inimühiskonna arengule. Lõimimisel saab ühildada loodus- ja muinsuskaitse teemade käsitlemist sh keskkonna- ja muinsuskaitseprobleemide märkamist ja mõistmist ning jätkusuutliku ja vastutustundliku eluviisi väärtustamist.

Lõimimine keele ja kirjandusega: talgupäeva eelselt või järgselt on võimalik pärandipaigaga seoses teha uurimusi ning teavitustööd kogukonnas. Nende kaudu kujundatakse oskust väljendada end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult; lugeda ja mõista erinevaid tekste. Õpilast juhitakse kasutama kohaseid keelevahendeid, ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt ning järgima õigekeelsusnõudeid. Tähtsustatakse teksti kriitilise analüüsi oskust, meediakirjaoskust, info hankimist, selle kriitilist hindamist, tööde vormistamist ning autoriõiguse kaitset.

Lõimimine võõrkeeltega: õpilast saab suunata ammutama teadmisi erinevatest kultuuridest ja traditsioonidest Eesti aladel (nt ristisõdijad, mõisakultuur jne), mõistma rahvusliku kultuuri ja teiste Eestis elanud kultuuride erinevusi ning pidama lugu teistest keeltest ja kultuuridest. Selgitatakse võõrkeelse algupäraga mõisteid, võõrkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimisel ja mõistmisel.

Lõimimine kunstiainetega: võimalik käsitleda Eesti ja kodukoha kultuuriteemasid, iluhinnangute muutumist ajas; esteetilist arengut ja eneseteostuse võimalusi ning rahvakultuuri.

Lõimimine matemaatikaga: Kujundatakse ajaarvamise oskust; lisaülesanete puhul areneb matemaatiline kirjaoskus (arvandmete esitlemine ja tõlgendamine nt graafikud, tabelid, diagrammid); oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning väärtustada matemaatilist käsitlust, mõista selle sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset tähendust. 

Lõimimine kehaline kasvatusega: toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamist.