info@ouesope.ee (+372) 556 34030

Seos põhikooli õppekavaga

Projekt „Pärandivaderid“ aitab kaasa põhikoolis koduümbruse ajaloo tundmaõppimisele ning kultuurikeskkonna mõtestamisele. Õpilases tööoskuste arendamine ja elus vajalike oskuste õpetamine läbi praktiliste harjutuste aitab teooriat sidustada praktikaga. 

Põhikooli sihiseade ja pärandivaderid
  • Projekt aitab ajaloohuvilisel õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes. Talgutel osalenud noorukil on parem arusaam vabatahtliku kodanikualgatuse rollist ühiskonnas ja riigis ning ta mõistab oma panuse tähtsust.
  • Projekt toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist, pärandiobjektide korrastamise kaudu kujundatakse õpilases muinsuskaitselist maailmavaadet. Luuakse alus enese määratlemisele rahvuse ja kogukonna liikmena, kes tunneb kodukoha ajaloolist tausta ja osaleb ühistel korrastustalgutel. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust kultuuripärandi säilitamise eest.
  • Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kooli, ajalooeksperdi, talgutel osalevate lastevanemate ja teiste vabatahtlike ühistoime tulemusena.
Pädevused ja pärandivaderid

Õpilases kujundatavad üldpädevused on:

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi ühise eesmärgi nimel tegutsemise seisukohast; õpilane tajub ja väärtustab oma seotust kogukonnaga, loodusega, oma kodukoha kultuuripärandiga; hindab ühiskondlikke väärtusi, väärtustab kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustab oma väärtushinnanguid; kujundab muinsuskaitselist hoiakut;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna; õpilane teab ja järgib ühiskondlikke väärtusi ja norme kultuuripärandi säilitamisel.

  1. klassi lõpus taotletavad pädevused:
  • õpilane austab oma kodupaika;
  • õpilane oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda (tööohutus korrastustalgutel).
  1. klassi lõpus taotletavad pädevused:
  • õpilane tunneb ja austab oma kodukoha kultuuri ning aitab kaasa kultuuri säilimisele ja arengule;
  • õpilane peab lugu kultuuripärandist;
  • õpilane on füüsiliselt aktiivne.

 

Läbivad teemad ja pärandivaderid

Väärtused ja kõlblus. Ajalooteadmiste ja isikliku panuse alusel kujunevad kultuuripärandi säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud, muinsuskaitselised hoiakud. Tähtis on noore enda osalemine ja osavõtlikkus. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi, kuidas arvestada kaaslastega, arendada organiseerimisoskust ning lahendada konflikte.

Kultuuriline identiteet. Toetatakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo vältel. Väärtustatakse pärandkultuuri ning rahvuskultuuri jätkusuutlikku arengut. Õppesisus ja -tegevustes tutvutakse kohaliku ja Eesti kultuuripärandiga, teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus ning pärandkultuuri arenemist tänapäevases globaliseeruvas maailmas.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus. Korrastustalgute kaudu toetatakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähendust, on ühiskonda lõimitud, toetub oma tegevuses riigi kultuuritraditsioonidele ja arengusuundadele ning on kaasatud kohalikku kogukonda käsitlevate otsuste tegemisse. Kodanikuõiguste ja -kohustuste tunnetamine seostub muinsuskaitseküsimustega.

Tervis ja ohutus. Praktilise tegevuse kaudu tutvutakse tööohutusega eri tööde puhul ning õpitakse arvestama ohutusnõudeid.

Elukestev õpe ja karjääri plaanimine. Talgutegevuse kaudu arendatakse õpilase suhtlus- ja koostööoskusi, mida on vaja tulevases tööelus. Õpilane kohtub sotsiaalvaldkonnaga seotud erialaeksperdiga, mille kaudu kasvab õpilase teadlikkus ajaloo, arheoloogia ning muinsuskaitsega seotud karjäärivõimalustest. Õppetegevus võimaldab vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt tutvuda kultuuripärandi säilitamisküsimustega.

Teabekeskkond. Õpilane saab pärandipaiga kohta teavet ajalooeksperdilt, ent õpetaja võib anda ka lisaülesandeid, mis suunavad kasutama erinevaid teabeallikaid (sh kogukonnaliikmete mälestused, muuseumimaterjalid, arhiividokumendid jt).

 

Sotsiaalainete ainekavad

1.–3. klassi inimeseõpetus. Projekt toetab järgneva õppe- ja kasvatuseesmärgi täitmist: õpilane teab, mis on kodukoht ja kodumaa, ning väärtustab neid. Toetab ainekava õppesisu kodukoha tundmaõppimise kaudu (Kodukoht: küla, vald, linn, maakond. Rahvuslikud ja kodukoha sümbolid).

Aitab kaasa alljärgneva õpitulemuse saavutamisele:

  • õpilane nimetab oma kodukoha tuntud inimesi ja paiku ning väärtustab kodumaad (Mina ja kodumaa teema käsitlemisel).

4.–9. klassi ajalugu. Projekt toetab järgnevate õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist: põhikooli lõpuks õpilane tunneb huvi mineviku vastu; tunneb oma kodukoha ajalugu ja Eesti ajalugu ajastut kõige enam iseloomustavate sündmuste ja isikute kaudu; väärtustab kultuurilist mitmekesisust ja oma rolli kultuuripärandi säilitajana ning määratleb end oma rahva/kogukonna liikmena. Projekt toetab õppesisu kodukoha ajaloosündmuste ja silmapaistvate isikute tundmaõppimise kaudu. Võib lisaülesannete kaudu siduda teemaga „Ajalugu ja ajalooallikad“ (allikate tõlgendamine: kirjalik allikas, suuline allikas, esemeline allikas, muuseum ja arhiiv).

Aitab kaasa alljärgnevate õpitulemuste saavutamisele:

  • õpilane kirjeldab mõnda kodukohas aset leidnud minevikusündmust ja inimeste eluolu minevikus;
  • õpilane teab kodukohast pärit silmapaistvaid isikuid ja nende saavutusi.

6. klassi lõpetaja tunneb mõningaid iseloomulikke sündmusi kodukoha ja Eesti ajaloost ning seostab neid omavahel; hindab materiaalset keskkonda kui ajaloosündmuste peamist kandjat; teab, et mineviku kohta saab teavet ajalooallikatest, lisaülesannete puhul töötab lihtsamate allikatega ja hindab neid kriitiliselt;

9. klassi lõpetaja teab Eesti ühiskonna arengujärke ja tähtsamaid ajaloosündmusi, seostab kodukoha, Eesti ja Euroopa ajalugu maailma ajalooga ning saab aru, et ajaloosündmusi võib tõlgendada mitmeti. Lisaülesannete puhul töötab mitmesuguste ajalooallikatega, kommenteerib ja hindab neid kriitiliselt; otsib, analüüsib ja kasutab ajalooinfot, koostab kava ja mõistekaarti, ajalooreferaati ja lühiuurimust, esitleb seda suuliselt ja kirjalikult ning IKT vahendeid kasutades.

Ajalugu õppides omandab õpilane kultuuriruumis orienteerumiseks vajalikke teadmisi oma kodukoha minevikust ning kultuuripärandist. Ajalooteemade käsitluse põhimõte on liikumine lähemalt kaugemale, alustades kodukoha ajaloost, kus on oluline luua käsitletava teema ja paikadega isiklik seos, mida pärandipaiga korrastamine pakub. Projekt võimaldab lisaks õppekeskkonna vaheldust läbi õppetegevuse korraldamise ajaloolis-kultuurilises keskkonnas ehk pärandipaigas. Pärandiobjekti korrastamisel saab siduda õpet koolivälise eluga (kohtuda ekspertidega, kaasata vanemaid jne), et kogu ainekäsitlus oleks võimalikult elulähedane.

 

Lõimimine
Lõimimine tehnoloogiaõpetusega:

1.–3. klassi tööõpetus. Projekt toetab järgnevate õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist: õpilane töötab juhendamisel, kasutades sobivaid materjale ja lihtsamaid töövahendeid ning töötlemisviise; järgib esmaseid ohutusnõudeid; hoolib oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioonidest. Toetab õppesisu sagedasemate töövahendite (käärid, nuga, vasar, saag, kruvikeeraja, lõiketangid, näpitsad jm) õige, otstarbeka ja ohutu kasutamise kaudu.

Aitab kaasa alljärgnevate õpitulemuste saavutamisele:

  • õpilane käsitseb enam kasutatavamaid töövahendeid õigesti ning ohutult;
  • õpilane arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;
  • õpilane arvestab ühiselt töötades kaaslasi ja järgib viisakusreegleid.

4.–9. klassi tehnoloogiaõpetus. Projekt toetab järgnevate õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist: õpilane väärtustab ettevõtlikkust, sõbralikkust, koostööoskust ja töötahet ning mõistab, miks on erinevad oskused ja hoiakud igapäevaelus ning tulevases tööelus olulised; käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ja materjale ning mõistab ohutu töötamise olulisust; mõistab, kuidas rakendada omandatud oskusi nii igapäeva- kui ka tulevases tööelus; kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi, hindab ning väldib võimalikke ohte töös. Projekt toetab tehnoloogiaõpetuse õppesisu materjalide töötlemise viiside (nt saagimine) ning töövahendite (tööriistad ja masinad) tutvustamise kaudu; samuti tervisekaitse- ja tööohutusnõuete teemade käsitlemisel, ohutute töövõtete omandamisel.

Aitab kaasa alljärgnevate õpitulemuste saavutamisele:

  • õpilane kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi;
  • õpilane teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning töövahendeid.

 

Lõimimine loodusainetega: pärandiobjekti tundmaõppimine aitab mõista inimese ja ühiskonna toimimist, kujundab oskust näha ühiskonna arengu seoseid keskkonnaga; korrastustalgutel osalemine õpetab tegema teadlikke valikuid, toimima kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena ning isiksusena. Lisaülesannete kaudu võimalus õppida mõistma looduskeskkonna ja geograafilise asendi mõju inimühiskonna arengule. Lõimimisel saab ühildada looduskaitse ja muinsuskaitse teemade käsitlemist sh muinsuskaitse- ja keskkonnaprobleemide märkamist ja mõistmist ning jätkusuutliku ja vastutustundliku eluviisi väärtustamist.

Pärandipaiga tähistamiseks saab loodusõpetuse või geograafia raames koos IKT rakendamise võimalusega paigaldada maa-ala nurgapunktidesse infoposte. Selleks leiavad õpilased looduses õiged punktid nutiseadmete abil Maa-ameti kaarti kasutades (kaardil tuleb valida kultuurimälestiste kaardikiht). (Idee Läänemaa vaneminspektorilt Kalli Petsilt)

Lõimimine keele ja kirjandusega, sh võõrkeeltega: talgupäeva eelselt või järgselt on võimalik pärandipaigaga seoses teha uurimis- ning teavitustööd. Nende kaudu kujundatakse oskust väljendada end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult; lugeda ja mõista erinevaid tekste. Õpilast juhitakse kasutama kohaseid keelevahendeid, ainealast sõnavara ja väljendusrikast keelt ning järgima õigekeelsusnõudeid.

Uurimuslike tööde puhul tähtsustatakse teksti kriitilise analüüsi oskust, meediakirjaoskust, teabe hankimist, selle kriitilist hindamist, tööde vormistamist ning intellektuaalse omandi kaitset. Õpilast suunatakse märkama oma kultuuri ja teiste kultuuride erinevusi ning neist lugu pidama. Selgitatakse võõrkeelse algupäraga mõisteid, võõrkeeleoskust arendatakse ka lisamaterjali otsimisel ja mõistmisel.

Lõimimine kunstiainetega: lisaülesannete kaudu käsitletakse Eesti ja kodukoha kultuuriteemasid, iluhinnangute muutumist ajas; esteetilist arengut ja eneseteostuse võimalusi ning rahvakultuuri.

Lõimimine matemaatikaga: kujundatakse ajaarvamise oskust; lisaülesannete puhul areneb matemaatiline kirjaoskus (arvandmete esitlemine ja tõlgendamine nt graafikud, tabelid, diagrammid); oskus loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning väärtustada matemaatilist käsitlust, mõista selle sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset tähendust.

Lõimimine kehalise kasvatusega: toetab kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamist.